STANDARD

FCI – Standard nr. 144 / 02.04.2001 / D

SAKSA BOKSER

2008. aasta Kesk-Euroopa bokserite erinäituse kollaste emaste reservvõitja,
2015. aasta Kesk-Euroopa erinäituse võitja CH, KK-1 Golden Amulette Nena Elegance

PÄRITOLU: Saksamaa

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 13.03.2001.

KASUTUS: seltsi-, kaitse- ja teenistuskoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.1
Molossid ja dogilaadsed
Töökatsetega

LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE: Üheks bokseri vahetuks eellaseks peetakse väikest Brabanti bullenbeisser-it. Omaaegne bullenbeisser-ite aretus oli peaasjalikult jahimeeste kätes, keda need koerad jahil aitasid. Tema ülesandeks oli ajukoerte poolt üles aetud uluki kinnipidamine ja paigal hoidmine kuni jahimehe saabumiseni saagi juurde. Selle ülesande täitmiseks vajas koer võimalikult laia asetusega hammastega laia lõuga, et saavutada tugevam haare ja võimsam hoid. Kõik selliste omadustega bullenbeisser-id olid oma töös parimad ja neid kasutati seetõttu ka edasises aretustöös, mis järgnes varasemale pelgalt töövõimele ja kasutusomadustele rajatud valikule. Nii kujuneski aretuse tulemusena laiade lõugade, ülespoole pööratud ninapeegliga koer.

ÜLDMULJE: Bokser on keskmise suurusega, siledakarvaline, kompaktne koer, ruudukujulise kehaehituse ja tugeva luustikuga. Lihastik on kuiv, võimsalt arenenud ja plastiline. Liikumine on elav, jõuline ja elegantne. Bokser ei tohi näida tüse ega raskepärane, samuti jõuetu ega kõhetu.

FCI KLASSIFIKATSIOON:
a) kere pikkus : turja kõrgus; kehaehitus on ruudukujuline, s. t. piirjooned, üks horisontaalne seljajoon ja kaks vertikaalset – üks abaluu nukist ja teine vastavalt istmikuluu nukist, moodustavad ruudu.
b) rindkere sügavus : turja kõrgus; rind ulatub küünarnukini. Rinnasügavus moodustab poole turjakõrgusest.
c) koonuselja pikkus : pea pikkus; koonuselja pikkuse suhe koljuosa pikkusesse on 1:2 (mõõdetud ninapeegli tipust kuni silmade sisenurkadeni ning silmade sisenurkadest kuni kuklakühmuni).

KÄITUMINE/ISELOOM: Bokser peab olema tugevate närvidega, enesekindel, rahulik ja tasakaalukas. Tema olemus on suurima tähtsusega ja vajab hoolikat kujundamist. Tema kiindumus ja truudus oma isanda ning terve kodu suhtes, valvsus ja kohkumatu vaprus kaitsjana on juba vanast ajast kuulsad. Ta on heatahtlik pereringis, kuid umbusklik võõraste suhtes, rõõmus ja sõbralik mängides, kuid kartmatu tõsises olukorras. Ta on kergesti koolitatav ja seetõttu valmis usaldama teenistuseks oma südikuse ja vapruse, oma loomuliku innukuse ja haistmisvõime. Oma vähenõudlikkuse ja korralikkuse juures on ta ühtviisi sobiv ja hinnatud nii perekonnas kui ka kaitse-, seltsi- ja teenistuskoerana. Tema iseloom on siiras, ilma valskuse või salakavaluseta isegi kõrges vanuses.

PEA:

See annab bokserile õige ilme, olles kerega sobivas suuruses ning näimata liiga kerge ega liiga raske. Koon peab olema võimalikult lai ja võimas. Pea ilu tuleneb koonu ja koljuosa suuruste harmoonilisest proportsionaalsusest. Millisest suunast tahes vaadelduna – eest, pealt või küljelt, alati peab koon jääma koljuosaga õigesse suurusvahekorda, s. t. ta ei tohi tunduda liiga väike. Peab olema kuiv, ilma nahavoltideta.
Loomulik on siiski laubavoltide moodustumine lagipeas kõrgendatud tähelepanelikkuse korral. Ninatüvest kummagi külje suunas kulgevad voldid on siiski alati veidi märgatavad. Tume mask ulatub koonule ja peab olema ülejäänud pea värvist selgelt eristuv, et kogu nägu ei mõjuks süngena.

PEAPIIRKOND:
Kolju: Ajukolju peab olema võimalikult sale ja kantis. See on veidi kummuv, kuid mitte kerajalt lühike ega lame, samuti mitte liiga lai, kukal ei ole liiga kõrge. Otsmikuvagu on vaid nõrgalt väljendunud ning ei tohi eriti silmade vahel olla liiga sügav.
Stop (üleminek laubalt koonule): Laup moodustab ninaseljale üle minnes selge väljalõike. Ninaselg ei või olla lauba suhtes buldogi moodi üles tõmmatud ega ka laskuv.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Nina on lai ja must, vaid pisut püstine; laiad sõõrmed. Ninatipp asub veidi kõrgemal koonutüvest.
Koon: Koon on võimsalt arenenud kõigis kolmes mõõtmes, ta ei ole terav ega kitsas, lühike ega lame. Tema kuju moodustavad a) lõualuude kuju, b) kihvade asend, c) mokkade välimus. Kihvad peavad asetsema üksteise suhtes võimalikult laialt ja olema üsna pikad, mille tõttu koonu esikülg kujuneb laiaks, peaaegu ruudukujuliseks ning moodustab koonuseljaga nürinurga. Eestpoolt katab ülamoka serv alumise moka serva. Ülespoole kaarduv alalõug koos alumise mokaga ei või ka tagantpoolt ülamokkade alt välja rippuda, kuid ka mitte täiesti nende alla peituda, pigem peab olema nii eest kui küljelt selgelt markeeritud.
Alalõug ja alumised lõikehambad ei tohi suletud suu korral nähtavad olla, sama vähe võib bokseril suletud suuga keel näha olla. Ülamoka vagu on hästi märgatav.
Mokad: Mokad annavad koonu kujule täidluse. Ülamokad on paksud ja tihked, täidavad täielikult tühimiku, mis pikenenud alalõuast tekib ja toetuvad selle kihvadele.
Hambumus: Alalõualuu on ülemisest pikem ja kergelt ülepoole kaarduv. Bokser on alahambumusega. Ülalõualuu on koljuosaga liitunud laialt ning aheneb vaid veidi ettesuunas. Hammastik on tugev ja terve. Lõikehambad asetsevad võimalikult korrapärases ja sirges reas, kihvad teineteisest kaugel ja on hea suurusega.
Põsed: Põsed on arenenud vastavalt tugevatele lõualuudele, kuid ilma liigselt välja kummumata. Koonuks üle lähevad nad vaid kõige rohkem kerge kaarega.
Silmad: Tumedad silmad ei saa olla liiga väikesed ega punnis ning mitte liiga sügaval asetsevad. Ilmes avaldub energilisus ja intelligents, see ei või olla ähvardav ega lõikav. Silmalaud peavad alati olema tumedat värvi.
Kõrvad: Loomulikuks jäetud kõrvad on kindla suurusega; lauba kõrgemast kohast külgsuunas asetsevad, liibuvad rahuolekus piki põski alla ning on pööratud – eriti kui koer on tähelepanelik, märgatava voldiga ettesuunas.

KAEL: Ülajoon kulgeb elegantse kaarega selgelt markeeritud kuklast turjani. See peab olema piisava pikkusega, ümar, tugev, lihaseline ja kuiv.

KERE:

Ruudukujuline. Kere toetub tugevatele, sirgetele jalgadele.
Turi: Peab olema markeeritud.
Selg: Peab olema, nimmepartii kaasa arvatud, lühike, tugev, sirge, lai ja hästi lihastunud.
Laudjas: Veidi laskuv, kergelt kumer ja lai. Tuharad peavad olema pikad ja eriti emastel ka laiad.
Rinnakorv: Sügav, küünarliigesteni ulatuv. Rinnasügavus ulatub umbes pooleni turjakõrgusest. Hästi väljendunud eesrind. Ribid on hästi kumerad, kuid mitte tünnikujuliselt ümarad, kaugele taha ulatuvad.
Alajoon: Kulgeb elegantse joonega tahapoole. Lühike pingul kube on kergelt üles tõmmatud.

SABA: Sabatüvi on pigem kõrge kui madala asetusega. Saba on loomulikuks jäetud.

JÄSEMED:

ESIJÄSEMED: Esijalad peavad olema eestvaates sirged, teineteisega paralleelsed ja tugevaluulised.
Õlad: Pikad ja kaldu, tihedalt rinnakorviga liitunud; need ei või olla ülemäära lihaselised.
Õlavarred: Pikad ja labaluuga õige nurga all asetsevad.
Küünarliigesed: Mitte liiga tugevasti külgedele surutud ega väljapoole pöörduvad.
Küünarvarred: Sirged, pikad ja kuivade lihastega.
Randmeliigesed: Tugevad, hästi markeeritud, kuid mitte liiga silmatorkavad.
Kämblad: Lühikesed, maapinna suhtes peaaegu püstised.
Esikäpad: Väikesed, ümarad, kinnised, tihedalt suletud; kõvapõhjalised paksult polsterdatud padjandid.

TAGAJÄSEMED: Väga tugeva lihastikuga, mis on samas laudkõva ja plastiline. Tagajalad peavad olema tagantvaates sirged.
Reied: Pikad ja laiad. Puusa- ja põlveliigese nurgad peaksid olema võimalikult vähe nürid.
Põlved: Peaksid põhiseisakus niipalju ette ulatuma, et jääksid veel puusaliigesest alla tõmmatud sirgjoonele.
Sääred: Väga lihaselised.
Kannaliigesed: Tugevad, hästi markeeritud, kuid mitte liiga silmatorkavad. Nurk on ligikaudu 140 kraadi.
Pöiad: Lühikesed, maapinna suhtes mõõduka, 95 – 100 -kraadise kaldega.
Tagakäpad: Esikäppadest veidi pikemad, suletud, kõvapõhjalised paksult polsterdatud padjandid.

LIIKUMINE: Elav, täis jõudu ja elegantsi.

NAHK: Kuiv, elastne, ilma voltideta.

KARVKATE:
KARVA STRUKTUUR: Lühike, jäik, läikiv ja liibuv.
VÄRVUS: Kollane või tiigrikarva. Kollane esineb mitmesugustes toonides alates helekollasest kuni tumeda hirvpunaseni, kuid keskmised toonid (=punakaskollane) on kõige kaunimad. Must mask. Tiigrikarva variandil on eeltoodud astmeliselt kollasel taustal tumedad või mustad, roiete suunas kulgevad vöödid. Taustavärv ja vöödid peavad üksteisest selgesti eristuma. Valged värvimärgised ei ole põhimõtteliselt küll ebasoovitavad, kuid need peaksid siiski sobivalt asetsema.

SUURUS: Mõõdetuna turjast küünarnuki kaudu maapinnani.
Isased: 57 – 63 cm
Emased: 53 – 59 cm

KEHAKAAL:
Isased: üle 30 kg (umbes 60 cm turjakõrguse puhul).
Emased: ligikaudu 25 kg (umbes 56 cm turjakõrguse puhul).

VEAD:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

KÄITUMINE JA ISELOOM: Agressiivsus, tigedus, salakavalus, ligipääsmatus, temperamendi puudulikkus, pelgurlus.

PEA:

Puudulik elegantsus ja ilmekus, sünge nägu, pinšeri või buldogi pea.
Laskuv koonuselg, pigmenditu, valastunud pigmendiga või hele ninapeegel.
Liiga terav või liiga kerge koon, nähtavad hambad või keel, ilastamine.
Nurgeline alalõug, viltune hambarivi, väär hammaste asend, nõrgalt arenenud hambad, haigusest tingitult kõlbmatu hammastik.
Niinimetatud kullisilmad, mittetäielikult pigmenteerunud kolmas silmalaug.
Lõikamata kõrvade korral: nahkhiirekõrvad, poolpüstised või püstised kõrvad, rooskõrvad.

KAEL: Lühike, paks; lõtv kaelanahk.

KERE: