KOOLITUSLIIGID

Bokser nagu iga teinegi suurt kasvu koer, peaks läbima kasvõi elementaarse algkursuse kuulekuses. Ta on väga hästi õpetatav tõug, kes õigesti koolitatult tahab meelsasti omanikuga koostööd teha. Boksereid on kasutatud nii politseis kui ka sõjaväes. Tänapäeval harrastatakse bokseritega paljusid erinevaid koeraspordi alasid, näiteks IPO-t, agility-t, jälge, kaitset, kuulekuskoolitust, sõnakuulelikkust ning päästetööd. Eestis on bokserite seas enim levinud kaks ala – kuulekuskoolitus (KK) ja sõnakuulelikkus (SK). Igal aastal toimuvad bokseritele ka ülemaailmsed meistrivõistlused IPO-s: ATIBOX IPO-WM.

Järgnevalt lühidalt erinevatest koeraspordialadest.

KUTSIKAKOOL

Koera koolitamist võiks alustada juba kutsikaeas. Kutsikakooli eesmärk on saavutada omaniku hea kontakt juba noore koeraga. Samuti õpivad kutsikad trennis suhtlemist oma liigikaaslastega ja võõraste inimestega. Hea oleks, kui tundides osaleksid erinevad tõud, siis tutvub kutsikas ka teistmoodi väljanägevate koertega (mõnel on kõrvad kikkis, mõnel lontis; mõnel pikk saba, teisel pole üldse saba). Kutsikakoolis toimub õppimine lihtsalt ja mänguliselt. Kutsikakool on vajalik ka omanikule (eriti esimest koera omavale inimesele), sest siin nähakse oma koera käitumist erinevates situatsioonides ning vajadusel on võimalik kohe küsida kogenud inimeselt selgitust ning abi. Kindlasti saavutavad kutsikakooli läbinud omanikud oma koeraga parema kontakti võrreldes koeraomanikega, kes alustavad koolitust alles paariaastaselt.

KK ehk KUULEKUSKOOLITUS

Kuulekuskoolitus on ainult Eestis harrastatav koolitusala. KK-s on kolm erinevat raskusastet: KK-1, KK-2 ja KK-3. Esimeses astmes peab koer nii rihmaga kui rihmata kõndima omaniku vasaku jala kõrval; olema püsilamamises; jääma käskluse peale istuma ja lamama, kui omanik ise eemaldub; tulema juurde; minema kohale; tooma eset ja hüppama üle tõkke. Kui koer on esimeses astmes saavutanud hinde „hea”, võib ta edaspidi võistelda juba teises astmes, kuhu on lisandunud paugukatse, millele koer reageerida ei tohi. Samuti on muutunud sooritatavad elemendid keerulisemaks ja distantsid pikemaks (näiteks tuleb ese tuua omanikule nüüd üle tõkke hüpates). Kolmandas astmes peab koer töötama veelgi pikemalt distantsilt – kohale saatmine toimub 40 sammu kauguselt; ese tuleb koeral üle 1-meetrise tõkke tuua ning püsilamamine sooritatakse ilma omanikku nägemata.

Kuulekuskoolituse võistlustel saavad osaleda koerad, kes on vähemalt 10-kuused. Kui koer on võistlustel ühe aasta jooksul kolmandas astmes saavutanud kolm korda hinde „võrratu”, omistatakse talle koolitusala tšempioni tiitel: EST KK CH. Lisaks korraldatakse kuulekuskoolituse kolmandas astmes ka Eesti Meistrivõistlusi. Eesti Bokseriühingus võistlevad bokserid kuulekuskoolituses igal aastal Aasta Parima Töökoera tiitlile.

SK ehk SÕNAKUULELIKKUS

Sõnakuulelikkus on rahvusvaheline koolitusala, kus eristatakse nelja raskusastet: alg-, ava, võitja- ning erivõitja klass. Sõnakuulelikkuse võistlustel saavad osaleda koerad, kes on vähemalt 10-kuused. SK algklassis peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada madalat barjääri. Kõrgemates klassides lisanduvad eseme toomine, kaugjuhtimine(koerale antakse käsklusi „istu”, „lama” distantsi pealt), kolmest esemest käsu peale õige valimine, juurdetulekul seismine või lamamine ning muud raskemad ülesanded.

Aunimetus – Eesti Sõnakuulelikkuse Tšempion (EST SK CH) – omistatakse koerale, kui ta on saanud kolm esimest järku erivõitja klassis kahelt erinevalt kohtunikult ning vähemalt hinde „väga hea” välimiku näitusel. Eesti Bokseriühingus võistlevad koerad SK-s igal aastal Aasta Parima Töökoera tiitlile.

PJK ehk PÕLLUJÄLJEKATSE

Põllujäljekatse on Eesti rahvuslik koolitusala, mis koosneb kahest osast – IPO põllujälg (A) ja IPO kuulekusosa (B). PJK-s on kolm raskusastet PJK-1, PJK-2 ja PJK-3. Osalevate koerte vanuse alampiiriks on 12 kuud. Koolitustulemuse saamiseks peab koer saama mõlemas osas vähemalt 70 punkti 100-st. Esimeses astmes tuleb koeral ajada omaniku tehtud 350-400 sammu pikkust jälge. Jäljele on jäetud kaks eset, millest koer peab omanikule märku andma. Teises ja kolmandas astmes teeb jälje võõras inimene ja jälg on vanem ning pikem. PJK kuulekusosa on sarnane kuulekuskoolitusele, lisanduvad veel eseme toomine üle kaldtõkke ehk A-tõkke ja edasisaatmine.

Aunimetuse – Eesti Põllujälje Tšempion (EST PJK CH) – saab koer, kes on vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult saavutanud kolm selle koolitusala kõrgeima klassi hinnet „hea”.

IPO ehk INTERNATIONALE PRÜFUNGSORDNUNG

IPO on rahvusvaheline koolitus, mis koosneb kolmest osast: jälg (A), kuulekus (B) ja kaitse (C). Koolitustulemuseks peab koer saama igas osas vähemalt 70 punkti 100-st võimalikust. IPO-s on samuti kolm raskusastet: IPO-1, IPO-2 ja IPO-3. Osalevate koerte esimese astme vanuse alampiiriks on 18 kuud.

Esimeses astmes tuleb koeral ajada omaniku tehtud 350-400 sammu pikkust jälge. Jäljele on jäetud kaks eset, millest koer peab omanikule märku andma. Teises ja kolmandas astmes teeb jälje võõras inimene ja jälg on vanem ning pikem. IPO kuulekusosa on sarnane kuulekuskoolitusele, lisanduvad veel eseme toomine üle kaldtõkke ehk A-tõke ja edasisaatmine. Kaitse osa koosneb varrukamehe otsimisest varjetest, valvamisest ja haukumisest, põgeneva varrukamehe takistamisest.

Aunimetuse – Eesti IPO Tšempion (EST IPO CH), saab koer, kes on vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult saavutanud kolm selle koolitusala kõrgeima klassi hinnet „hea”. Igal aastal toimuvad bokseritele ka ülemaailmsed meistrivõistlused IPO-s: ATIBOX IPO-WM.

BH ehk ÜHISKONNAKÕLBULIKKUSE TEST

Koosneb kolmest osast: A-kuulekusosast, B-linnaosast ja C-teooriaeksam (vabatahtlik). A osa koosneb kõrvalkõnnist nii rihmaga kui ilma rihmata; tuleb läbida inimgrupp; paugukatse; liikumiselt käsklus „istu”; lamamine ja juurdetulek. B osa eesmärgiks on selgitada välja koera suhtumine inimestesse ja teistesse loomadesse ning tema kindlus ümbritseva suhtes. Vaadatakse koera suhtumist inimrühma, jalgratturisse, autodesse, jooksjatesse, rulluisutajatesse, teistesse koertesse ja liikluse keskele üksijäetud koera käitumist. Osalevate koerte vanuse alampiiriks on 12 kuud.

AD ehk VASTUPIDAVUSKATSE

Vastupidavuskatse eesmärk on kontrollida, kas katset läbiv koer on võimeline ettenähtud määral füüsilist koormust taluma ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke. Koera kehaehitust arvestades on koormusetaluvuse kontrollimise ainus võimalus jooksukatse. See allüür koormab nii siseorganeid, eelkõige südant ja kopse, kui ka liikumisaparaati. Samas ilmnevad ka teised koera omadused – temperament ja visadus. 20 km pikkune distants läbitakse kiirusel 12-15 km tunnis. Peale 8 km läbimist tehakse 15-minutiline paus. Üleväsinud koer eemaldatakse katselt. Peale pausi tuleb läbida järgmised 7 km ja teha seejärel järgmine 20-minutine paus. Jooksudistantsi lõppedes peavad koerajuhid sooritama koeraga kõrvalkõnni (IPO 1. astme kõrvalkõnd inimrühmata). Katsel võivad osaleda koerad, kes on vähemalt 16-kuused, kuid mitte vanemad kui 6 aastat.

AGILITY

Agility on rahvusvaheline võistlusala, kus on äärmiselt tähtis koera ja omaniku vaheline koostöö. See spordiala koosneb hüppetakistustest (müür, aed, rõngas, laud ja pikkushüpe), kontaktesemetest (A-takistus, poom ja kiik), läbitavatest takistustest (tunnel ja kott) ja osavustakistustest (kepid). Võistlusrada on 100-200 m pikk ning sisaldab 12-20 takistust. Takistused tuleb läbida ette antud aja piires ja kindlas järjekorras. Rajal tehtud vigade eest antakse karistuspunkte.

Eesti Agility Tšempioniks saab koer, kes on agility võistluste kõrgeimas klassis saanud kolm 0-tulemusega võitu vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult.