Millest alustada?
Niisiis oled sa värske kutsikaomanik. Kasvatajaga on jutud aetud ja lepingud sõlmitud ning oled oma tillukese sõbra koju toonud, kõrvus veel kasvataja soov, et hakkaksid koeraga näitusel käima. Või oled juba ammu kõrvalt kadestanud oma sõpru ja tuttavaid, kes nädalavahetustel võtavad oma koerad kaasa ja kaovad salapäraselt minema, et hiljem sind külla kutsuda ja näidata uhkusest pakatades rosette, diplomeid ja karikaid? Ja nüüd on lõpuks käes see aeg, mil tunned ennast samuti olevat selle vennaskonna liige. Või on sul juba vanem koer, kellega otsustad nüüd esimest korda näitusele minna?
Aga kust alustada ja mida teha? Tavaliselt aitab sind selle juures kasvataja või näitustel käivad tuttavad, aga kui neid parajasti pole käepärast või kogud alles julgust, et esimest sammu astuda?
Et mis see näitus üldse on? Näitus pole teadmiste-oskuste kontroll, seega ei tasu peljata, et minu koer veel midagi ei oska. Iga koeratõu kohta on välja töötatud rahvusvaheline standard, mis kirjeldab selle tõu ideaalseid omadusi- seda, milline selle tõu ideaalkoer välja näeb. Koertenäitusel hindab sõltumatu ekspert iga koera vastavust oma tõustandardile st ideaalkuvandile ja annab sellele vastava hinde. Need koerad, kes vastavad rohkem standardile, saavad parema hinde ja need kes standardile vähem vastavad, saavad halvema hinde. Sellest tulenevalt saavad iga tõu kasvatajad ja aretajad selgust, kas ühes või teises koeras on selle konkreetse tõu aretuses väärtust. Kõigepealt aga on näitustel käimine üks mõnus hobi.
Kõige parem oleks alustada sellega, et minna kasvõi ühte näitust vaatama – näha, kuidas tõugu esitatakse, mida kohtunikud vaatavad ja millist varustust näitustel vaja läheb, näiteks saaksid nõu sobiliku näituserihma osas (bokseritel üldjuhul peenem kett koos nahast jalutusrihmaga). Samuti ei tee paha ennast kurssi viia oma tõu standardiga, et teada saada tõu head ja vead. Bokseri tõustandardit saad uurida siit.
Näitustele, kus see on lubatud, võid võtta kaasa ka kutsika- peale vaktsineerimiste tegemist, et kutsikas harjuks varakult näitusemelu ja -saginaga. Eestis algavad näituseklassid kutsikaklassist (6-9 kuud) st näitusele saad oma koera registreerida, kui see on 6-kuune. Mõningatel näitustel võivad olla ka beebiklassid (4-6 kuud). Koera vanust arvestatakse alati näitusel osalemise päeva seisuga.
Näitusekoolitus
Näitus- see on tegelikult imelihtne, seda muidugi juhul, kui tead, mis seal toimuma hakkab ja mida oodatakse sinult ja sinu koeralt. Koer ei pea näitusel tegema mingisuguseid trikke ega koolitusimesid- ta peab lihtsalt näitama, et on oma tõu väärikas esindaja. Selleks pole vaja üldsegi palju, ainult mõned elementaarsed asjad- koer peab kerge traaviga sinu kõrval jooksma, olema loomulik ja julge (mitte mingil juhul agressiivne), sõbralik kohtuniku suhtes ja lubama tal end katsuda (kohtunik tahab täpselt teada, kas teie koeral on kõik omal kohal), näitama kohtunikule oma hambaid (et kontrollida hambumust) ning seisma 1-2 minutit ilusas näituseseisakus, kuni kohtunik dikteerib sekretärile tema kirjeldust. Selle juures sõltub palju teist ja teie kontaktist oma koeraga- koer tunnetab väga täpselt omaniku närvilisust või ebakindlust ning muudab oma käitumist kohe. On hea, kui koer on harjunud nii võõraste koerte (üldjuhul pole te ringis üksi) kui ka inimeste seltskonnaga.
Kindlasti on su kodupaigas olemas kohalik koerteklubi või inimesed, kes pakuvad ka näitusekoolitust. Või pakub seda kasvataja. Igal juhul võiksid minna koolitusele, kuna see annab võimaluse harjutada koera ka teiste koertega ringis jooksma ja seisma ja kogenud inimene saab vastavalt korrigeerida nii sinu enda kui ka koera tegutsemist ringis. Õpeta kutsikat rahulikult seisma, seismise aega järk-järgult pikendades. Preemiaks kasuta mängu või maiust. Harjuta koera tasaselt ja ühtlaselt enda kõrval traavis jooksma, mitte lubades galoppi ega hüplemist. Kodus harjuta koera varakult seisma ja võõraste puudutusi taluma.
Üks põhilistest vigadest, mida koertes ringis nähakse, on liigne agressiivsus või liigne hirm. Kutsikatele antakse palju andeks ja veidi ka juunioridele, kuid edaspidi enam soodustust ei saa ja koer, kes niimoodi käitub, riskib halva hinde või koguni ringist väljasaatmisega. Koer võib hakata kohtunikku pelgama mitmel põhjusel- tihtipeale peljatakse just meeskohtunikke, kuna need lähenevad vahest ka kutsikale kiiresti ja konkreetselt ning võivad sellega mõnd pehmema närvisüsteemiga koera ehmatada. Seetõttu oleks hea, kui saaksid paluda nii nais- kui ka meessoost tuttavaid, et need mängiksid “kohtunikku” ja katsuksid ning silitaksid koera ja vaataksid tema hambaid. Ringis oleneb kohtunikust, kas ta vaatab ise koera hambaid või pead sina neid näitama. Koera hambaid näidates tuleb kõigepealt näidata hambaid eest ja siis külgedelt, kinniselt suult mõlema käega mokkasid eemale tõmmates. Koertele see üldjuhul arusaadavatel põhjustel ei meeldi ning seega peaksid sa alati koera kiitma ja premeerima, kui ta hambaid näitab.
Kodus võid hammastenäitamist õpetada nii: Valid oma elamises rahuliku, segamatu koha- leiad aja, kui sina ja koer olete mõnusas meeleolus. Paned koera istuma näiteks õrna käesurvega tagumikule, aga ta võib ka seista. Ära sega siia “istu” käsklust, isegi, kui kutsikas seda juba tunneb.
Ütled rahulikul, meeldival toonil mingi kindla sõna, näiteks “hambad!”, “vaatame”, “näita hambaid!”- mida iganes.
NB! Ära korruta käsklust- ütle seda selgelt üks kord. Seejärel võtad koeral õrnalt ühe käega koonust kinni (koera lõuad on koos) ja teisega tõstad ta mokka ning uurid ta hambaid (ise võid samal ajal vaikselt, kiitvalt, rahustavalt koeraga kõneleda). Vahel uurid hambaid eest, vahel külje pealt. Kord või paar päevas, paari sekundi kaupa, ja kohe maius järele. Lase kutsika hambaid mõnikord vaadata ka teistel täiskasvanud pereliikmetel ja külalistel või tee seda ise “publiku” juuresolekul- aga alles siis, kui olete harjutuse kutsikaga kahekesi omavahel kenasti selgeks saanud.
Tee hammastevaatamisest lühike ja meeldiv protseduur- alguses ei pruugi see kutsikale meeldida ja ta puseleb vastu. Ole kannatlik- kui ta alustuseks paar sekunditki paigal on, kiida ülevoolavalt ja anna maiust. Tasapisi, kui kutsika kannatlikkus kasvab, võid protseduuri pikendada. Kui ta VÄGA rabeleb ja ÜLDSE ei kuuletu, võid vahele lisada ÜHE lühikese terava Ei käskluse. Kui EI-le järgneb hetkelinegi kuuletumine ja paigalolek, premeeri selle eest KOHESELT. Tekita kutsikal seos hammastevaatamise protseduuri ja kiituse/maiusesaamise vahel.
Üks soovitatud nõkse on vaadata koera hambaid ka enne sööki- paned koera istuma, annad söögi ette ja lubad alles siis sööma, kui oled ta hambaid vaadanud. Koer õpib varsti, et hammaste vaatamine tähendab sööki.
Näitustel käies võib sulle silma jääda mitmeid erinevaid viise koera esitamiseks- kes paneb koera vabalt seisma…
…teine jälle sätib ise koeral jalad paika ja hoiab vahel ka saba (hoides koera pead rihmast, toetades seda lõuast või hoides maiust tähelepanu saamiseks koera näo ees)…
…kolmas laseb koeral end pingul rihmas ette sirutada, kus iga viimanegi koera lihas on pingul ning koer näitab oma kõige tähelepanelikumat ilmet ja ergast olekut. Viimane on kujunenud bokserite peamiseks esitusviisiks, eriti just erinäitustel. Sellise variandi puhul võidakse kasutada duubeldamist- inimest ringist väljaspool, kes koera tähelepanu endale tõmbab, tavaliselt mõne mänguasjaga, ja paneb nii koera enda poole tõmbama, saavutades vajaliku asendi. Igaühel on õigus valida ja kombineerida just endale ja oma koerale kõige sobivam esitusviis.
Näituseringis joostakse alati vastupäeva nii, et koer on vasakul pool. Käi koeraga väljas jooksmist harjutamas- tekita kusagile, kuhu see on võimalik, näituseringiga sarnane väiksem ala ja harjuta teda sinu kõrval jooksma. Palu sõpru, et nad oleksid kohtunikud või tuleksid ka oma koertega, et su koer harjuks teiste koerte vahel ringis jooksma.
Hoia koera aastaringselt heas vormis – ribid peaksid olema selgelt tunda aga mitte näha. Lõika koera küüsi regulaarselt. Puhasta vajadusel kõrvad ja pese koera enne näitust.
Mujal maailmas, kus näitustetulemustest sõltub rohkem kui me arvata oskame, kasutatakse väga palju professionaalseid händlereid. Ka meil on olemas händlerid, kes on hea meelega nõus sinu koera esitama. Osad omanikud ei lähe kunagi ise koeraga ringi, sest võtavad handleri, kuna temaga saab koer paremaid tulemusi. Teistel on jälle asi selles, et koer töötab ringis ainult omanikuga. Selles pole midagi halba kui paluda kedagi teist oma koera näitama- kasvõi alguses, kui endas päris kindel ei ole, kuid selle tõelise feelingu, mida näitusefännid otsima lähevad, saab tihtipeale kätte alles siis, kui oma koeraga jagad ringis nii kaotusi kui ka võite. Nii, et kindlasti tuleks ka ise oma koeraga ringi minna.
Soovi korral võib ühing abistada teid sobiva händleri leidmisel.
Mis näitus on mis näitus?
Koertenäituseid on mitut erinevat sorti. Siinkohal väike ülevaade võimalikest valikutest suvalises järjekorras:
1. Rahvuslik näitus – näitus, kus jagatakse antud riigi tsempionitiitli saamiseks vajalikke sertifikaate e. SERT’e. Maades, kus antakse välja ka juuniortsempioni tiitleid, jagatakse juuniorklassis rahvuslikel näitustel ka juuniorsertifikaate ehk JUN SERT’e ning veterantsempioni tiitli olemasolul ka veteransertifikaate ehk VET SERT’e. Ingliskeelne vaste serdile on CAC (JUN SERT vastavalt siis JUN CAC ehk JCAC ja VET SERT VET CAC) ja vahest kasutatakse seda lühendit ka märkimaks, et tegemist on rahvusliku (serdiõigusega) näitusega- näiteks Haapsalu CAC, Klaipeda CAC, Iisalmi CAC jne. Igal maal on erinevad reeglid selle kohta, mitu serti on vaja riigi tsempionitiitli saamiseks, aga sellest allpool. Osades riikides antakse välja ka reserv-sert (nt Soomes) kuid Eestis seda ei tehta. Eestis ei ole ka klassiserti, nagu on näiteks Leedus ja Venemaal. Seitsme ja enama riigi tsempion saab omale tiitli Multitsempion ehk Multi CH
2. Rahvusvaheline näitus – sellel näitusel jagatakse nii kohalikke serte kui ka rahvusvahelisi serte ehk CACIB’eid. CACIB on vajalik rahvusvahelise tsempioni (C.I.B (Champion International de Beauté- Rahvusvaheline tsempionitiitel tõugudele, kellel on nõutud ja sooritatud töökatsed (bokseritel vajalik vähemalt IPO). Vajalik vähemalt 3 CACIBit vähemalt kahest eri riigist ja vähemalt kahelt erinevalt kohtunikult. Esimese ja viimase CACIBi saamise vahele peab jääma vähemalt 1 aasta ja 1 päev) C.I.E (Champion International d’Exposition- Rahvusvaheline tsempionitiitel töökatseteta tõugudele, koertele, kellel on nõutud aga sooritamata töökatsed, koertele, kellel on nõutud ja sooritatud töökatsed ja on lisaks C.I.Bi jaoks nõutud kolmele CACIBile lisaks saadud ka neljas CACIB. Kui tõus on nõutud töökatsed ja koeral on need sooritatud ja kogutud vajalik arv CACIBeid, võib ühele koerale kinnitada mõlemad tiitlid- nii C.I.Bi kui C.I.E. Töökatseteta tõugudel ja sooritamata töökatsega koertel seda võimalust ei ole. Vajalik vähemalt 4 CACIBit vähemalt kolmest eri riigist ja kolmelt erinevalt kohtunikult, esimese ja viimase CACIBi vahe peab olema vähemalt 1 aasta ja 1 päev) tiitli saamiseks. CACIB’ile nagu ka SERT’ile saavad kandideerida koerad alates noorteklassist. Kui serdi vastuvõtmise suhtes kehtivad piirangud (koer pole veel nõutud vanuses või tal juba on sert ja ta peab selle edasi andma) siis CACIB’eid võib koguda palju antakse, sellest ei ole võimalik keelduda. CACIB on ihaldusväärne auhind, kuna see antakse välja ainult rahvusvahelisel näitusel iga tõu parimale isasele ja parimale emasele, kes saab selle vastu võtta. Samuti jagatakse reserv-CACIB’eid siis teiseks jäänud emasele ja isasele. Res(erv)-CACIB’i võlu seisneb selles, et kui CACIBi saanud koer juba on intertsempion, siis kinnitab FCI hiljem res-CACIBi kui CACIB’i. Rahvusvahelise näituse kohta kasutatakse kirjapildis ka terminit CACIB-näitus nt Pärnu CACIB, Helsinki CACIB, Varssavi CACIB. Tihtipeale korraldatakse mitme päeva jooksul mitu rahvusvahelist näitust – 2xCACIB, 4xCACIB.
3. Erinäitus– näitus, kus hinnatakse ainult ühte või mitut sarnast tõugu. Erinäitused on serdiõigusega näitused ja neil antakse samuti välja tsempionitiitli saamiseks vajalikke serte ja juunior- ning veteranserte. Erinäitusel hindab tavaliselt tõugu väga hästi tundev kasvatajakohtunik ja sinna kogunevad oma tõu esindajaid erinevatest riikidest, mistõttu erinäitusel on osalevate seda tõugu koerte hulk harilikult kordi suurem kui harilikul näitusel (osalevad ka sellised koerad, kes muidu näitustel ei käi), mistõttu erinäituse tulemus on tavanäitusest pisut kaalukam ning osalemine endale huvitavam.
4. Rühmanäitus– näitus, kus hinnatakse kuni kolme FCI kümnest rühmast, või nende rühmade alarühma. Rühmanäitused on sertifikaadiõigusega näitused.
5. Klubinäitus – erinevate klubide poolt korraldatavad sertifikaadiõigusega näitused. Eestis klubinäitusi ei korraldata, küll aga nt Venemaal.
6. Võitjanäitused – Igas riigis korraldatakse selle riigi Võitja näituseid, mille puhul antakse igas tõus välja vastava riigi Juuniorvõitja, Veteranvõitja ning Võitja tiitlid. Võitjanäitused on rahvusvahelised näitused – neil antakse serte ja CACIB’eid. Igas tõus saavad Juuniorvõitja tiitli Tõu Parim Juunior ja Vastassugupoole Parim Juunior, Veteranvõitja tiitli Tõu Parim Veteran ja Vastassugupoole Parim Veteran. Päris võitja tiitliga on asi pisut keerulisem- nii saavad Eestis (ja ka näiteks Soomes) Võitja Tiitli Tõu Parim koer ja Vastassugupoole Parim koer, kelleks võivad olla ka juunior ja veteran (kes sel juhul saavad topelttiitlid). Paljudes riikides aga (nagu nt Läti ja Leedu) saavad võitjatiitli CACIBi saanud koerad. Võitja näitused (teatud eranditega) on Cruftsi kvalifikatsiooninäitused (Cruftsist veidi allpool). Lisaks iga riigi Võitja näitusele korraldatakse ka riikide ühisvõitjanäituseid: nt. Balti Võitja, Põhjamaade Võitja, Vahemere Võitja jne. Samuti toimuvad Euroopa Võitja ja Maailma Võitja näitused igal aastal erinevas riigis. Seitsme ja enama riigi Võitjaks tulnud koer saab lisaks tiitli Multivõitja ehk Multi Winner. Kataloogis tähistatakse Võitja tiitleid kas JW või W ja aastaarv, millal tiitel saadi.
7. Crufts – igal aastal Inglismaal, Birminghamis toimuv koertenäitus, kuhu Mandri – Euroopast pääsevad erinevates riikides Cruftsi kvalifikatsiooninäituseks kinnitatud näitusel TPJ, VSPJ, TP VET, VSP VET, VSP ja TP saanud koerad, kellele saadetakse koju kvalifikatsioonikinnitus. Eestis on Cruftsi kvalifikatsiooninäituseks Eesti Võitja näitus. Nende näitustega kvalifitseerub koer vaid ühele, järgmisel aastal toimuvale Cruftsile. Cruftsile pääsevad ka kõik intertsempioni tiitliga koerad.
8. Match Show – mitteametlik näitus, kus võivad osaleda nii tõukoerad kui ka tõutud koerad. Võimalus nendele, kelle lemmikul tõutunnistust ei juhtu olema. Rahvakeeli nimetatakse seda näitust ka matsukaks. Matsukatest on hea alustada koera näitustega harjutamist.
9. Club Show – Bokserite erinäituse mitteametlik osa, kus saavad osaleda tõutunnistusega bokserid, kellel mingil põhjusel tavanäitusele asja ei ole- nt valged, munandiveaga ja olenemata põhjustest ja päritolust kupeeritud koerad, kes on sündinud peale 01.08.2013
Mõned näituste ja sertidega seotud mõisted:
Drive-in näitus – suurem osa näitustest on drive-in näitused. See tähendab, et sa võid koeraga kohale tulla umbes tund enne oma tõu hindamise algust ja lahkuda kohe peale hindamist, kui sa ei osale edasistel võistlustel või BIS ringides.
SK – sertifikaadikandidaat, mille kohtunik võib anda lisaks suurepärasele hindele. Tähendab seda, et on õigus võistelda serdile ehk osa võtta parima isase/emase võrdluses. Eestis tähistab seda roosa hindelint. Kui te SK märget ei saa, siis teil peale oma klassi hindamist edasistesse võrdlusringidesse seekord asja ei ole.
CWC – class winner certificate ehk klassisert. Osades riikides saab serdi iga klassi võitjakoer, nt Leedus ja Poolas.
Appi, esimene näitus!
Nüüd oled sa ennast ja koera veidi koolitanud ning sügavalt hinge tõmmanud, otsustades minna esimesele näitusele. Kõigepealt tuleb näitus välja valida. Kõige paremat infot näituste kohta Eestis ja välismaal saad siit. Nende näituste lingid on aktiivsed, millele on registreerimine alanud. Näitused tasub välja vaadata juba varakult, sest tihtipeale algab registreerimine isegi 6 kuud ette ja mida varem ennast kirja paned, seda odavamalt saad seda teha. Näitustel on tavaliselt 2-3 registreerimisperioodi ja erinädal. Igal registreerimisperioodil on registreerimistasu kallim ja erinädalal, st viimasel hetkel registreerinutele, veel mitmekordne. Näitusele registreerimiseks pead saatma näituse kohta käivas infos äratoodud viisil (post, faks, või e-post) registreerimislehe, koopia koera tõutunnistusest, registreerimistasu maksekorralduse koopia ja vajadusel koerale kinnitatud tiitlite diplomite koopiad (juhul kui koeral need on ja tahad teda registreerida tsempionklassi) ja töökatsete tunnistused (kasutusklassi registreerimiseks). Registreerimistasu saab tagasi vaid koera surma korral vastava tõendi esitamisel. Registreerimisel tasub alati lisada palve korraldajatele, et nad kinnitaksid registreerimise õnnestumise. Kui see kinnitus on saadud, jääb üle vaid oodata (ja muidugi koera treenida). Nädal-kaks enne näitust või isegi varem võib sulle koju saabuda ümbrik, millest leiad osalemisnumbri, vahest kataloogivoucheri, info näituse toimumiskoha ja selle kohta, mis ringis ja millise kohtuniku all sinu tõug võistleb. Kuid üha enam on näitusekorraldajad läinud numbrite näitusepaigas jagamise teed, seega võid eelinfo leida ka internetist, antud näituse kodulehelt. Samuti tasub läbi lugeda EKL näituste eeskiri.
Üks asi, millega sa registreerimisel kokku puutud, on registreerimislehel küsitud klassid. Klassid varieeruvad vastavalt koera vanusele ja saavutustele. Allpool kordame klassid veel kord üle, aga hetkel lühike ülevaade:
Beebiklass (4-6) ja Kutsikaklass (6-9 kuud) – selles vanuses koeraga saadki näitusel osaleda ainult beebi- ja kutsikaklassis. Ainsad klassid, mis ei võistle Tõu Parima tiitlile, rääkimata SERT’ist ja CACIB’ist.
Juuniorklass (9-18 kuud) – võistlevad Tõu Parima Juuniori ja Tõu Parima tiitlile. Juuniorklassis saab ka võistelda Võitja näitusel Juuniorvõitja ja osades riikides Võitja tiitlile. Juuniorklassi koer ei saa võistelda “suurele” serdile ja CACIBile, saab võistelda juuniorserdile.
Noorteklass (15-24 kuud) – kuna noorteklassi koerad saavad võistelda CACIB’ile, siis on see hea klass, kuhu koera panna, kui juuniorklassist on vajalikud asjad saadud, aga avaklassis võistlemiseks veel valmis ei ole, samuti, kui on siiski soov just CACIB’it püüda. Noorteklassis on reeglina ka vähem koeri st ka väiksem konkurents, mis on eriti oluline riikides, kus sert antakse iga klassi võitjale. Noorteklassi koerad osalevad ka serdiringis, kuid serdi saab selles klassis vastu võtta ainult koer, kellel pole veel kolme juuniorserti kolmelt erinevalt kohtunikult või juuniortsempioni tiitlit..
Avaklass (alates 15 kuud) – kõige suurema valikukriteeriumiga klass. Siia võid koera panna kohe peale 15-kuuseks saamist, kui arvad, et ta on küllalt arenenud, et täiskasvanud koertega võistelda. Avaklassi koerad võistlevad serdile, CACIB’ile ja Tõu Parima tiitlile. Enamik täiskasvanud st üle 24 kuuseid koeri pannakse avaklassi. Samution hea teada, et kui mingil põhjusel oled registreerimisel koera valesse klassi pannud või jätnud klassi märkimata, siis tõstetakse koer korraldajate poolt avaklassi (kui ta on üle 24 kuu).
Kasutusklass (alates 15 kuud) – Koertele, kellel on sooritatu töökatsed. Võistlevad serdile, CACIB’ile ja Tõu Parima tiitlile. Bokseritel on Eestis rahvuslikel näitustel minimaalseks sooritatud katseks kuulekuskoolituse I aste (KK-1) vähemalt hindele “Hea”, rahvusvahelistel näitustel aga IPO. Mõningates riikides (nagu Rootsi) võisteldakse serdile ainult kasutusklassis.
Tsempioniklass (alates 15 kuud) – koerad, kes on saanud juba mingi riigi tsempionitiitli (ei arvestat JCH tiitleid). Võistlevad serdile, CACIB’ile ja Tõu Parima tiitlile. Enne välismaa näitusele koera tsempionklassi registreerimist tasub tutvuda antud riigi näituseeskirjadega- näiteks ei võistle Rootsis ja Taanis tsempionklassi koer serdile.
Veteraniklass (al. 8 aastat) – võistlevad Tõu Parima veterani ja Tõu Parima tiitlile. Veteranklassis saab ka võistelda Võitja näitusel Veteranvõitja tiitlile ja osades riikides Võitja tiitlile. Veteraniklassi koerad ei saa võistelda “suurele” serdile ja CACIB’ile, saavad võistelda veteranserdile.
Paaride, kasvataja-ja järglasteklassi selgitatakse allpool.
Nüüd peab vaikselt hakkama pakkima. Kui sul on tõsine soov tulevikus rohkem näitustel käima hakata, siis oleks mõttekas muretseda oma koerale puur või aedik. Vastupidiselt levinud arvamusele, et puur on looma vangikong, pakub puur näitusel su koerale rahulikku ja omaette kohta keset kõike seda möllu ja sagimist. Puuri võiks osta juba varakult ja harjutada koera sellega kodus olema, et selleks ajaks kui ta näitustel hakkab käima, ta juba teaks, et see koht on turvaline paik, kuhu ta saab pugeda.
Näitusele minema hakates pea kindlasti meeles, et kaasas peavad olema – koer loomulikult (on ka neid maha unustatud), vet.pass, näitusekorraldajate poolt saadetud paberid ja osalemisnumber (kui need on saadetud), igaks juhuks ka tõutunnistuse koopia, puur ja muud vajalikud vahendid (kui sul on olemas klapptool, on kasulik see kaasa võtta), vett koerale joogiks ja kauss, hulk maiust ja/või mänguasi, haaknõel numbri kinnitamiseks (võid osta ka spetsiaalse käehoidiku, kuhu number pannakse), maiusekotike (kui taskusse panna ei saa), näituserihm, kilekotid jm vahendid, et oma koera järel vajadusel koristada ning mitte vähemtähtsana hea tuju ja võistlusvaim ning heasoovlikus kõigi koerte (mitte ainult enda oma) suhtes.
Riietuse suhtes saab üldiselt soovitada, et põhimõtteliselt võib selga panna ükskõik mida, kuid kui sa pead ringis palju jooksma, siis võivad seelik ja kontsakingad osutuda väga ebamugavaks. Pigem soovitaks valida mugavad ja libisemiskindlad jalanõud. Samas võiks riietus olla enam-vähem soliidne, kuna kohtunikud vaatavad tihtipeale ka seda, kuidas see händler välja näeb, keda ta valmistub parimate ringidesse saatma.
Enne näitusele minekut jaluta koeraga korralikult. Näituseplatsile jõudes ürita olla võimalikult rahulik (niipalju, kui see õnnestub – situatsioon on ju uus sullegi). Niiviisi sisendad kindlustunnet ka koerale. Katsu olla kohal vähemalt tund enne oma tõu hindamise algust, et jätta koerale aega kohanemiseks, läbida veterinaarkontroll ja leida üles oma tõu hindamise ring.
Aseta end koera olukorda- võõras ümbrus, palju inimesi ja koeri. Ei jälgegi kodusest turvalisusest. Enamik omanikke teeb siinkohal ühe ja sama vea: kui kutsikas kardab, rabeleb või ei käitu korralikult, siis tõstetakse häält, riieldakse, sakutatakse. Mida vaene loom peab arvama? Tundmatu koht, hirmutav melu, peremees tõreleb- ebameeldivaid aistinguid kui palju. Pole mõtet näitusel oma koera kasvatama hakata- tee seda trennis ja kodus. Lase koeral rahulikult harjuda ümbritsevaga.
Näituseplatsil on vahva! Koer on koos peremehega tegemas midagi toredat- mängitakse, vast antakse mõni maiuspala… Niiviisi seostuvad kutsikal näitusemeluga positiivsed emotsioonid. Lisaks sellele- koer, kes näituseringi naudib ja seal vabalt, rõõmuga liigub ning “särab”, jääb oma olekuga ka kohtunikule silma- mis omakorda kajastub ka tulemustes.
Mida kohtunikud tahavad
Talvel peetakse näituseid siseruumides, kus ruumi tihtipeale vähem (ka näituseringid võivad olla üsna väikesed, eriti suure koeraga liikumiseks). Suvel ollakse välinäitustel, kus ruumi olla on rohkem. Näitusele saabudes tuleb sul läbida veterinaarkontroll, kus vaadatakse su koera vaktsineerimiste kehtivust, kontrollitakse kiipi ja/või tätoveeringut ning pannakse seda kinnitav tempel numbrile. Sissepääsu juures on tavaliselt ka koht, kust sa saad kas tasuta (Eestis enamasti) või raha eest (nt Leedus) endale kataloogi, kust saad vaadata näitusel osalevate koerte andmeid. Saad veidi aimu, kui palju koeri osaleb ja mis klassides. Nüüd saad veel üles otsida oma ringi, panna puuri ringi juurde püsti ja oodata hindamise algust. Kui on aega ja kohtunikku pole veel ringi tulnud, võid oma koeraga ka samas ringis veel jooksmist jms harjutada. Õige pea paned tähele, et koerad tulevad ringi numbrite järjekorras, lähevad ringist välja ja mõned koerad tulevad tagasi. Võid märkida kataloogi üles koeale antud lindi värvi (punane, sinine, kollane, roheline, pruun, hall), kui sulle ei jäänud meelde, millist hinnet mingi värv tähendab. Märkad, et kõik toimub kindla kava kohaselt ning õige pea avastad, et saad juba paljustki aru, mis näitusel toimub ja mis värvi lint midagi tähendab. Alati võid julgelt selgitust paluda toimuva kohta ringi ääres olevatelt teistelt koeraomanikelt. Näituseringi juures ole õigeaegselt- hilinejaid ringi ei võeta. Kinnita osalemisnumber nähtavale kohale oma riiete külge.
Hindamise alguseks (tavaliselt kl 9 või 10) saabuvad ringis oleva laua juurde mitu tegelast – kohtunik ise, vajadusel tõlk, ringisekretär, kelle ülesandeks on vajalikke dokumente vormistada ning ringikorraldaja, kelle töö on tagada hindamise tõrgeteta toimumine.Ringikorraldaja ülesandeks on ka aidata neid, kes esimest korda näitustel või välismaalt ja ei tea ehk nii hästi, mis toimuma hakkab. Kui sinu tõug pole esimene hinnatav siis saad jälgida, kuidas toimub ringi minemine ja mida kohtunik seal tahab. Ringikorraldaja hüüab numbrite järgi ringi need, kelle kord on seal parajasti olla- pane alati tähele, keda ta kutsub ja ole valmis ringi minema. Jälgi tähelepanelikult ringikorraldaja korraldusi ja nõuandeid.
Esimesena lähevad võistlustulle isasedkutsikad (6-9 kuud. Juhul, kui näitusel on ka beebiklass, siis alustavad tõu hindamist beebid, kelle puhul kogu süsteem toimib samasuguselt kutsikatega). Ringi minnes jälgi alati kohtunikku, kes tavaliselt annab märku, kuhu ta tahab, et sa seisma jääksid. Vahest on see kohe peale sisenemist, vahest tahab ta sind näha ringi teises otsas. Koerad on igas klassis järjestatud kennelnime alusel tähestiku järjekorras. Vahest on hea olla esimene ja vahest mitte, kuid see oleneb kõik kohalolevatest koertest. Näituseringis püüa olla rahulik, siis on seda ka koer. Kohtunik ootab, kuni kõik osalejad on ringi tulnud ja oma koerad seisma pannud. Vahel lastakse peale seda joosta ja teinekord alustatakse kohe koera vaatlemist. Koerad kutsutakse ükshaaval kohtuniku laua juurde ja palutakse seisma panna kohtunikulauast mõne meetri kaugusele, küljega kohtuniku poole, siis hambaid näidata (või vaatab kohtunik ise), kohtunik katsub koera üle, isastel kontrollib, et oleks olemas kaks normaalselt arenenud munandit, ja palub sul siis veidi liikuda. Üldiselt kohtunik ütleb, mida ta tahab, ja näitab ka käemärkidega. Tavaliselt tahab ta, et sa jookseksid ringe, jookseksid edasi ja siis tagasi (kas otse või diagonaalis) või kolmnurka (Seda küll pigem harva. Kolmnurga puhul peab liikumistrajektoor moodustama võrdhaarse kolmnurga, mille tippu jääb kohtunik). Sellisel moel saab kohtunik hinnata su koera liikumist eest, tagant ning küljelt. Ringi minnakse ja seal joostakse ikka ja alati vastupäeva ja koer on alati vasakul pool. Vahel küsib kohtunik koera vanust, seega tasuks see juba enne ringi minekut meelde tuletada. Kogu koera vaatlemise aja dikteerib kohtunik ringisekretärile koera kirjeldust. Paigalseismine kirjelduse ajal ei ole kuulekusharjutus, millest otseselt sõltuks koera näitusetulemus. Küll aga jätab rahulik heas asendis koer kohtunikule parema mulje- sellist koera on kergem kirjeldada ja kindlasti võib see osaliselt mõjutada koera paigutust. Niisiis- harjuta paigalseismist. Kui esimene kutsikas on vaadatud ja oma jooksud jooksnud, palutakse tal minna ringis eemale ja korratakse sama järgmise koeraga. Lõpuks palub kohtunik tavaliselt kõikidel ringis olevatel koertel veel koos joosta, et neid võrrelda, ja teeb siis oma otsuse. Tuleb arvestada, et näitustel näeb kohtunik iga koera ikkagi vaid mõne minuti jooksul- sel ajal tuleks esitada oma lemmikut tema parimas ilus ja uhkuses.
Kui isased kutsikad on ära käinud, siis lähevad nad ringist välja ja ringi tulevad emased kutsikad, kelle puhul kordub sama. Kuni neljale esimesele kutsikale võib kohtunik määrata eriauhinnad (EAH). Parimat emast kutsika ja parimat isast kutsikat, kes on saanud EAH, võrdleb kohtunik veel ja valib Tõu Parima Kutsika (TP KUTS). Kohtunik võrdleb omavahel mõlemat kutsikat, laseb neil uuesti liikuda, ning valib lõpuks selle, kellest saab TP KUTS. Teine kutsikas saab siis vastavalt tiitli Vastassugupoole Parim Kutsikas (VSP KUTS). Tõu Parim Kutsikas läheb edasi peale tõugude hindamist algavale kogu näituse parima kutsika valikule ehk kutsikate Best in Showle (KUTS BIS). Kuna kutsikad tõu piires rohkem ei võistle, saavad nad kohe kätte ka oma kirjelduslehed.
Peale kutsikaid tulevad ringi isased juuniorklassi koerad (9-18 kuud). Ka nende puhul vaatab ja katsub kohtunik koera, laseb joosta ja liikuda ning teeb seda kõigi ringisolevate koertega. Pärast järjestab kohtunik koerad kohtadele. Siin klassis annab kohtunik koertele ka hindeid ja vastava lindikese.
Sertifikaadikandidaat (SK) – Kohtuniku otsuse põhjal antakse hinde “Suurepärane” saanu koerale roosa lint ehk kuulutatakse Eesti sertifikaadi kandidaadiks. Kohtunik võib SK omistada kõigile “Suurepärase” hinde saanud koertele kuid võib SK väljaandmisest üldse loobuda. SK andmine on juba suur tunnustus koera “näitusetaseme” hindamisel ja näitab, et kohtunik peab Sinu koera tõeliselt heaks ja perspektiivikaks.
Hinne “suurepärane” (SP) tähendab seda, et koer on standardile ideaalilähedane.Koer on suurepärases füüsilises vormis, harmoonilise ja tasakaaluka iseloomuga, oivalise kehahoiaku ning oma sugupoolele iseloomuliku välimusega. Koera väljapaistvad tõuomadused lubavad jätta tähelepanuta vähetähtsaid kõrvalekaldeid standardist. Kohtunik teatab hinde kirjelduse lõpus igale koerale eraldi. SP hindele tulnud koerale antakse punane lindike. Siin omab hinne suurt tähtsust seetõttu, et vaid SP hindega juuniorid, kes on saanud lisaks ka SK, võistlevad juuniorserdile (JUN SERT).
Kui koer saabhinde “väga hea” (VH) siis saab ta sinise lindikese ja JUN SERT’ile võistelda ei saa. Küll saab ta osaleda hiljem paaride, kasvatajaklassi ja järglasteklassi võistlusel. Hinnet “väga hea” peljatakse ja vahel peetakse seda isegi halvaks, kuid tegelikult tähendab see seda, et koer vastab oma tõu tüübile, on tasakaalustatud proportsioonidega ja heas seisundis. Vähesed väiksemad puudused on lubatud. Selle hinde võib anda koerale, kes on oma tõu väljapaistev esindaja.
Ülejäänud võimalikud hinded, mida koer võib saada on hinne “hea”(H), mille puhul koer saab kollase lindi ja mis tähendab, et koer vastab oma tõu tüübile, kuid tal on vigu – eeldusel, et neid ei ole varjatud, hinne “rahuldav” (R), mis toob koerale rohelise lindi ja tähendab, et koer vastab piisavalt oma tõule, kuid tal puuduvad tõu üldtunnustatud jooned, või tema füüsiline seisund jätab soovida.
Viimane ja kõige negatiivsem hinne on “diskvalifitseeritud” (0), selle puhul saab koer halli lindi ja see tähendab, et koer ei vasta standardiga määratud tüübile; koera käitumine ei sobi ilmselgelt sellele tõule (on agressiivne); tal on ebanormaalsed munandid, hammaste- või hambumuse anomaaliad; tema värvus või karvkate on puudulik või ta on ilmselgelt albiino. Selle hinde võib anda ka koerale, kelle tõule iseloomulik tunnus on sedavõrd tugev, et see ohustab tema tervist. Antud hinne antakse koertele, kellel on tõustandardis märgitud tõsised või diskvalifitseerivad vead.
On ka võimalik situatsioon, kus koera ei hinnatagi vaid ta saadetakse ringist välja märkusega “ei või hinnata” (EVH) ja pruuni lindiga. See määratakse koerale, kes ei liigu, hüppab pidevalt händleri najale või püüab ringist välja minna, mis teeb võimatuks liikumise hindamise; või siis, kui koer ei lase end kohtunikul vaadata, teeb võimatuks hammaste, hambumuse, anatoomia, saba või munandite kontrollimise. Samuti tehakse see märge juhul, kui ilmneb mõni operatsioon või võte, mis viitab pettusele. Nimetatud hinnang antakse ka siis, kui kohtunikul on piisavalt põhjust kahtlustada operatsioone, mida on tehtud koera algseisundi korrigeerimiseks (nt. silmalau, kõrvade või saba puhul). Nimetatud märkuse põhjus peab olema toodud kirjelduslehel. See näitabki kui tähtis tegelikult on koera eelnevalt harjutada näituseringis käituma – hambaid näitama ja katsumist taluma.
Aga läheme tagasi ringi. Kui kohtunik on kõik koerad üle vaadanud ja neile hinde andnud, jäävad ringi vaid SP hinde saanud koerad, keda kohtunik võrdleb ja siis valib välja neli parimat. Parimale isasele juuniorile, kes on saanud ka SK, antakse JUN SERT. Kui esimene koer ei saa JUN SERT’i vastu võtta siirdub see edasi järgmise koerani, kes on saanud “suurepärase” hinde ja SK ning kellel on õigus JUN SERTi vastu võtta. Kui ükski koer ei saanud SKd, siis JUN SERT’i välja ei anta. Suurepärase hinde saanud koerad siiski järjestatakse.
Eestis peab koer kokku saama 3 JUN SERT’i, et saada tiitel EST JCH. Selle tiitliga koer vajab peale 24 kuud vaid ühte SERT’i, et saada EST V CH tiitlit. Bokseritel on nõutud sellele lisaks veel ka töökatse (vähemalt KK-1 hindele “Hea”). Kui koeral õnnestus saada vaid 2 JUN SERT’i, siis vajab ta hiljem kahte SERT’i, millest üks võib olla võetud ka nooremana kui 24 kuu vanusena. Kui koeral on vaid 1 või pole ühtegi JUN SERT’i, siis peab ta kokku koguma kõik 3 SERT’i. Lisaks, kui koer saab näiteks oma 3 JUN SERT’i kas Lätist või Leedust, siis vajab ta samuti ühte EST JUN SERT’i, et tiitlit saada ja vastupidi.
Juunioride järel tulevad ringi noorteklassi (15-24 kuud) isased koerad. Toimub samamoodi koerte hindamine ja 4 esimest koera pannakse kohtadele. Noorteklassi koer, kui tal on juba J CH tiitel, ei saa vanuse tõttu serti vastu võtta. Kui tal JCH tiitlit pole või on ta kogunud vaid 2 JUN SERTI, siis tohib ka noorteklassi koer serti vastu võtta.
Noorteklassi isastele järgnevad avaklassi (alates 15 kuud) isased. Toimub koerte hindamine ja järjestamine. Avaklassile järgneb kasutusklass (alates 15 kuust). Toimub koerte hindamine ja järjestamine.
Viimaseks klassiks siin on tsempioniklass (alates 15 kuust), kus võistlevad juba tshempionitiitliga koerad. Alates 15. kuust viitab (kääbus)tõugudele, kes saavad serti vastu võtta ja CH tiitli saada juba alates 15. elukuust – suurem osa koeri siiski saab tshempionitiitlit andva serdi vastu võtta alles alates 2. aastaseks saamisest (sh bokserid).
Viimase klassina lähevad võistlustulle isased veteranid (al. 8.a). Parimale isasele veteranile, kes on saanud ka SK, antakse VET SERT. Kui ükski koer ei saanud SKd, siis VET SERT’i välja ei anta. Kui esimene koer ei saa VET SERT’i vastu võtta siirdub see edasi järgmise koerani, kes on saanud “suurepärase” hinde ja SK ning kellel on õigus VET SERTi vastu võtta. Suurepärase hinde saanud koerad siiski järjestatakse.
Eestis peab koer kokku saama 3 VET SERT’i, et saada tiitel EST VET CH, ent kui koer on juba EST V CH, vajab ta VET CH tiitli jaoks vaid ühte veteranserti. Lisaks, kui koer saab näiteks oma 3 VET SERT’i kas Lätist või Leedust, siis vajab ta samuti ühte EST VET SERT’i, et tiitlit saada ja vastupidi.
Kui kõik isased koerad on oma klassides individuaalselt hinnatud ja oma auhinnad saanud, minnakse tõu hindamisega edasi ja toimub parima isase valik. Selles osalevad juuniorklassi 4 esimest, noorte-, ava-, kasutus- ja tsempionklassi ning veteraniklassi 4 esimest, kes on saanud hinde SP ja SK. Samuti, nagu varem, järjestab kohtunik nende hulgast 4 esimest koera. Esimeseks tulnud koer on siis vastavalt Parim Isane (PI-1) ja teised PI-2,3,4.
Esimesele koerale võib kohtunik määrata serdi. Kui koer ei saa serti vastu võtta – tal juba on SERT olemas või vanusest ei piisa (juunioritele ja veteranidele SERTi ei pakuta), siis liigub SERT edasi kuni koerani, kes selle saab vastu võtta.
Rahvusvahelisel näitusel võib kohtunik omistada 1. koha täiskasvanud koerale CACIB’i ja teiseks tulnud täiskasvanud koerale res-CACIB’i. CACIB edasi ei liigu vaid juhul, kui 1. koer on juba C.I.E, kinnitab FCI hiljem teise koera res-CACIBi kui CACIB’i- st sellel näitusel on siis isastele välja antud 2 CACIBit.
Peale Parima Isase valikut toimub samadel alustel kui isastelgi emaste juuniorkoerte võrdlus ja nad pannakse kohtadele ja esimeseks tulnud koer saab JUN SERT’i juhul, kui ta sai hinde SP ja SK. Siis jääb parim emane juunior ringi ja tagasi tuleb parim isane juunior, kelle vahel siis kohtunik valib Tõu Parima Juuniori (TPJ) ja Vastassugupoole Parima Juuniori (VSPJ). Tõu Parimaks Juunioriks valitud koer osaleb hiljem Näituse Parima Juuniori valikul (JUN BIS).
Juunioritele järgneb emaste koerte noorteklassi, avaklassi, kasutusklassi ja tsempionklassi hindamine.
Viimasena toimub samadel alustel kui isastelgi emaste veteranide ring ja nad pannakse kohtadele ning esimeseks tulnud koer saab VET SERT’i juhul, kui ta sai hinde SP ja SK. Siis jääb parim emane veteran ringi ja tagasi tuleb parim isane veteran ning nende võrdluses valitakse tõu parim veteran (TP VET) ja Vastassugupoole parim veteran (VSP VET). Tõu Parim Veteran võistleb hiljem Näituse Parima Veterani valikul (VET BIS)
Kui kõik emased on hinnatud, toimub parima emase valik, seda samamoodi kui isastelgi.
Tõu Parima valik lõpetab koerte eraldi hindamise sellel näitusel. Ringi tulevad PI-1 ja PE-1 ning nende võrdluses valib kohtunik Tõu Parima koera. Teiseks jäänud koer on siis vastavalt Vastassugupoole Parim. Tõu Parimaks valitud koer läheb hiljem edasi rühmavõistlusele. Tõu Parimaks võib tulla ka juuniorkoer või veterankoer.
Peale TP valikut toimuvad, nende olemasolul, paaride, järglasteklassi ja kasvatajaklassi võistlused. Nendes klassides ei saa osaleda beebid ega kutsikad.
Kasvatajaklass – hinnatakse ühe kasvataja või kenneli vähemalt kahest eri pesakonnast pärit kolme kuni viite koera. Koerad peavad olema ühest tõust ja saanud sellel näitusel hindeks vähemalt VH. Kasvatajaklassi nimetatakse ka kenneli võistluseks ehk kenneliks. Seega, kui näitusel räägitakse kenneli tegemisest või sellest, kes läheb kennelisse, siis mõeldakse selle all kasvatajaklassis osalemist.
Järglasteklass – siin osaleb kas isane või emane aretuskoer koos oma 3-5 järglasega, kes peavad olema vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist. Aretuskoer ise ei pea osalema antud näitusel hinderingis, küll aga saavad tema järglastest osaleda vaid hinde SP või VH saanud koerad.
Paaride võistlus – siin saavad osaleda ühetõulised emane ja isane koer, kes kuuluvad ühele omanikule, ja keda esitatakse koos ühe händleri poolt. Koerad peavad sellel näitusel olema saanud vähemalt hinde VH.
Nende võistlustega on antud tõu hindamine lõppenud. Tavaliselt on peale seda mõni tund aega ja siis algavad Näituse Parimate ehk BIS ringid. Oma BIS võistlustel võistlevad iga tõu parim paar, kasvataja, järglasteklass, beebid, kutsikad, juuniorid (parima juuniori valikul ehk JUN BIS-il on tavaliselt ka kõige enam koeri), veteranid ja rühmad. Teatavasti siis on FCI poolt kõik koeratõud jagatud kasutusotstarbe järgi 10-sse rühma (bokser kuulub FCI II rühma). Kõigis 10 rühmas järjestatakse 4 paremat koera. Rühma võitjat ehk rühma parimat tähistatakse lühendiga RÜP I, teised siis vastavalt RÜP II,III ja IV. Samamoodi antakse eelnenud BIS võistlustel välja 4 esimest kohta (nt. JUN BIS-1,2,3,4). Vastavalt riigile võib kohtade arv olla erinev- näiteks Lätis antakse välja 5 auhinnalist kohta.
Enamikus riikides on kasutusel ühtne, kohti tähistav värvisüsteem:
I koht- punane
II koht- sinine
III koht- kollane
IV koht- roheline
Näitus kulmineerub rühmavõitjate omavahelise võistlusega ehk Näituse Parima valikuga ehk BIS (Best In Show) ringiga, kus siis võistlevad kõigi 10 rühma võitjad, kelle seast valitakse 4 parimat koera. BIS-1 koer on siis kogu näituse kõige ilusam koer.
Erinäituste korraldus on tavaliselt pisut erinev, kuna üldjuhul hinnatakse kollaseid ja tiigrikarva koeri eraldi. Klasside üldine järjestus ja hindamisskeem on aga samad.
Lisavõistlused:
Tavaliselt toimuvad näitusega samal ajal ka laps ja koer (kuni 10 aastased noored koeraesitajad) ning juuniorhändlerite (10-14 ja 14-18 aastased koeraesitajad) võistlused. Mõlema võistluse puhul näitavad eri vanuseklasside esindajad oma oskuseid koerte esitamisel näituseringis. Parimad saavad osalema aasta lõpus toimuvatele Eesti Meistrivõistlustele, mille võitja sõidab Eestit esindama maailmavõitja finaali.
Osadel näitustel on kavas ka agility võistlused. Näitustel müüakse tavaliselt ka koeratarbeid (rihmu, mänguasju jmt). Kaup on näitustel odavam kui loomapoodides kuid kui soovid osta, varu kaasa pisut sularaha- üldjuhul kaardiga maksmise võimalus puudub.
Kokkuvõte
Niisiis oled Sa nüüd oma esimesel näitusel käinud ja selle üle elanud. Polnudki ju nii hull? Siinkohal veel mõningased soovitused Sulle
* Harjuta koeraga stabiilselt ja jätkuvalt. Proovi harjutada samades riietes, millega kavatsed ringi minna. See teeb koerale hilisema näituseringi mineku tuttavlikuks ja aitab kompenseerida ka su enda närvilisusest tekkida võivat stressi. Alustada võiksid väiksematest näitustest, nt matsukatest.
* Registreeri näitustele varakult, et mitte hiljem liiga palju maksta. Selleks võid juba paika panna näitused, millel tahaksid osaleda. Tihtipeale otsustab näitusele mineku kohtunik, kes võib olla selle tõu spetsialist ja seega annab hindamatu kirjelduse, samuti on sertide puhul nõuded, et need peavad olema saadud eri kohtunike käest. Kohtunike osas pead riskima sellega, et kohtunik võidakse vahetada. Eestis selle puhul registreerimistasu tagasi ei saa.
* Registreerimisel arvesta sellega, et need andmed, mille sa paned registreerimislehele, kantakse hiljem niimoodi ka kataloogi- sh koera nimi, tiitlid, tema vanemate ja omanike nimed.
* Näitusele tulles pead kindlasti kaasa võtma VETPASSI! Võta kaasa kindlasti koerale vett ja vahendid, millega koera järel koristada. Näitusel võib juhtuda ootamatuid situatsioone ja viisakas on oma koera “pahandused” kohe koristada sest ega ka sulle endale ei meeldiks siseruumides või ka väljas laveerida “miiniväljade” vahel või kusagile sisse astuda.
* Soovitan tutvuda kataloogiga. Sealt näed ära, kui palju koeri on sellele näitusele tulemas ja milline on sinu asukoht nende seas ja oskad juba ringiminekuks valmistuda. Pane tähele, et vahest võivad koerad näitusele mitte tulla ja siis muutub järjekord. Kuula hoolikalt ringikorraldaja väljahüütavaid numbreid.
* Kohtunikuga ei tasu vaielda ja tema otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Protesti võib hiljem esitada, kui on rikutud EKL Näituste eeskirja (NE) – nt on kohtunik hinnanud oma kaasomandis olevat koera vms, aga otsust konkreetse koera kohta vaidlustada ei saa. Kohtunikke on mitmesuguseid ja nende arvamus iga koera kohta on subjektiivne ja sõltub tema kogemusest antud tõuga ja standardi tundmisest ja tõlgendamisest.
* Pea meeles, et sul on ringis aega ca 3 minutit oma koera näitamiseks. Selle aja jooksul pead sa parima välja tooma nii koera kui ka tema näitamise juures. Kedagi ei huvita, et su koer võib olla Multitsempion, kui ta tuleb ringi ettevalmistamata ja lohakalt. Paljud kohtunikud vaatavad ka nt seda kui puhas on koera karv ja kas küüned on korrigeeritud.
* Kui su koer on hinnatud ja teie ring selleks korraks läbi, ära unusta koera kiita ja premeerida, isegi siis kui saite halva hinde või negatiivse kirjelduse – isegi siis, kui te ei võida. Koer ei saa aru sinu kui inimese pettumusest ja ehk isegi solvumisest ja vihast. Hoolimata tulemusest on tema teinud tööd ja proovinud olla sulle meele järgi – ta on jooksnud ja seisnud nagu teda õpetati. Kiida teda selle eest, patsuta ja anna väike maius või mängi temaga kui oled ringist väljas. Ära pane koera näituseringi ja tublit esinemist seostama sellega,et ta kohe puuri lükatakse ja unustatakse.
* Ole viisakas oma kaasvõistlejate vastu. Ära kommenteeri ja klatsi teisi koeri või nende omanikke taga. Isegi, kui oled veendunud, et teine koer on halvem ja poleks pidanud võitma, siis jäta see enda arvamuseks.
* Ära unusta kirjelduslehte! Tavaliselt saad selle kohe kätte kui ringisekretär selle valmis kirjutab. Kui sul läheb hästi ja lähed parima isase/emase ja TP valikule, saad selle hiljem kätte ja kui ei lähe nii hästi, saad selle kätte pea kohe peale oma ringi. Kirjelduslehed on tähtsad seetõttu, et sinna kantakse andmed kõikide antud sertide ja tiitlite kohta ja hiljem, kui hakkad tsempionitiitleid vormistama, pead saatma EKL-i või vastava riigi vastavale organisatsioonile kirjelduslehe koopia. Samuti saad kirjeldusest lugeda mida kohtunik su koera kohta arvas ja võib-olla midagi ka kõrva taha panna. Samuti antakse sulle kaardid, kui said JUN SERT’i, VET SERT’i, SERT’i või CACIB’i või tulid TPks või VSPks. Rosetid saad juba ringis kätte.
Kui ringikorraldaja on unustanud sulle anda kirjelduslehe ja kaardid, siis mine ja küsi julgesti. Väliskohtunike puhul võib kirjeldus sisaldada võõrkeelseid koerandustermineid- palu kellelgil kogenumal need sulle pisut lahti seletada, et aru saada, milliseks kohtunik sinu koera välimikku hindas. Kogu oma koera kirjelduslehed, diplomid jms kodus kenasse kausta.
* Kui su koer sai RV näitusel CACIB’i, siis saadab näitusekorraldaja 3 kuu jooksul sellel näitusel CACIBi saanud koerte andmed Rahvusvahelisele Kennelliidule (FCI), kes siis CACIB’id kinnitab. See omakorda võib võtta aega ja võimalik, et saad kinnituse kätte alles 6 või enama kuu pärast. Nii, et varu kannatust.
* KÕIGE TÄHTSAM! Ära lase ennast heidutada halvast hindest või läbikukkunud esitusest. Meil kõigil on olnud head ja halvad päevad ja paremad ning halvemad konkurendid. Öeldakse, et ühel heal näitusekoeral peab elus ikka igasuguseid hindeid kukkuma. Näitusemaailm on ootamatu – ühel näitusel saad VH ja järgmisel võid olla juba Euroopa Võitja. Ära loobu näitustel käimisest ühe negatiivse kogemuse pärast- sa ei tea kunagi, mis sul saamata võib jääda. Võta näituseid nii, nagu nad on – vahva hobina- sinuga koju tuleb siiski alati parim koer!
Ära kunagi ütle: “Ma maksin paarsada krooni selle 3-4 realise kirjelduse eest.” Koertenäitus – see on võistlus, kus kõik ei saa võita. Iga näitus on kordumatu ja kui igal näitusel oleks ette teada, kes võidab, siis ülejäänud koerad ei osaleks. Tuues võrdluse spordivõistlustega – kas tõesti kõik maratonijooksus osalejad loodavad võita? Ei, nad tahavad HÄSTI ESINEDA, nad tahavad osaleda ja võistelda võimetekohaselt. Lisaks võistlusele on koertenäitus ka koht, kus saavad kokku ühiste huvidega inimesed, keda kindlasti ühendab armastus koerte vastu
Ära kunagi ütle, et kohtunik on rumal, ei tea midagi sellest tõust ega suuda hinnata vääriliselt sinu koera. Koera tulemus antud päeval sõltub paljudest faktoritest ja kohtunik on sooritanud eksami, mis tähendab, et ta tunneb antud tõu välimikku. Kuid tal võib olla oma nägemus koeratõust- kui kõik kohtunikud hindaksid koeri täpselt ühtemoodi, kaotaksid koertenäitused varsti oma mõtte. “Tõu ideaalkoer” on olemas vaid standardis kuid mitte tegelikkuses. Igal koeral on oma “head ja vead”- ühele kohtunikule meeldivad võimsamad, teisele elegantsemad koerad; ühele kohtunikule on olulisem värvi erksus, teisele triipude ühtlane asetus; üks hindab kõrgemalt esi- ja taganurkade kvaliteeti, teisele on olulisem seljajoon ja sabahoid. Kõik need faktorid on olulised, kuid igal kohtunikul on oma prioriteediastmed. Eri maades on tõustandardid samuti pisut erinevad ja ka see mõjutab kohtuniku hinnet. Alati saab uuesti proovida- ühe näituse põhjal ei ole kindlasti mõtet teha järeldusi oma koera näitustele sobivuse või mittesobivuse osas.
Kokkuvõtteks: koertenäitus on ju lihtsalt “DOG SHOW” ja selles show-s oleme me kõik osalejad. Tehkem siis nii, et sellest osalemisest oleks maksimaalselt palju rõõmu nii meile, meie koertele kui ka kõigile näituse külastajatele. On ju see kõik üks tore päev koos oma koera ja sõpradega!
Näitused välismaal
Kui Eesti hakkab kitsaks jääma ning tahad ka maailmas ringi vaadata, siis infot Läti ja Leedu jm maade näitustelt leiadEKL koduleheltNäituseinfo ja viitade alt või FCI kodulehelt. Pane alati tähele ja küsi üle antud riigi näitusereeglid. Kui ise autoga sõita ei soovi, siis on olemas ka näitusereiside korraldajad, kelle poole saab pöörduda ja koos mõnusa seltskonnaga uusi maid avastada.
Läti ja Leedu ja Eesti puhul peab JCH ja CH tiitli saamiseks olema kogutud 3 serti ühest nendest maadest – siis piisab teistes maades vaid ühest serdist. Nii võid saada nt EST J CH tiitli kogudes 3 JUN SERTi Eestist või ka kogudes nt 3 Läti JUN SERT’i ja siis ühe Eestist. Kui oled saanud nii Eesti, Läti kui ka Leedu JCH, VET CH või CH tiitlid, saad koerale lasta kinnitada ka Balti J CH, Balti VET CH või CH tiitli.
Igas riigis on erinevad reeglid CH tiitli saamiseks. On riike, kellel on vastav lepe Eestiga ja kus piisab 1 serdist, kui on juba olemas EST V CH tiitel, ent samas on riike, kus seda lepet ei ole ja kus pead kokku koguma 3-4 serti (nt Poola). Lisaks on seal ka tingimused, et serdid peavad olema eri kohtunike käest ja kindel arv neist kas rahvusvaheliselt ja/või erinäituselt, samuti peab olema ajaline vahe esimese ja viimase serdi vahel. Samas on osades sellistest riikidest klassiserdid, mis teeb nende saamise veidi lihtsamaks.
Sert võib jääda ka “ootele”. See tähendab seda, et kui su koer saab mõnes riigis, kus EST V CH saab 1 serdiga tshempioniks, selle riigi serdi, aga EST V CH tiitel on veel saamata või kinnitamata, siis see sert ei muutu kasutuks vaid ootab, kuni saad EST V CH tiitli kinnitatud, siis saad kasutada ka seda, juba varasemalt saadud serti ja kinnitada ka teise riigi tshempionitiitli. Nt osaled sa oma EST JCH tiitlit omava koeraga Venemaal näitusel noorteklassis ja koer on 22 kuud vana. Te saate serdi aga RUS CH tiitlit veel ei saa. Siis osaled koeraga, kui too on juba üle 24 kuu, Eestis avaklassis ja saate siit “suure” serdi ning sooritate töökatse. Nüüd olete EST V CH ja saate esitada taotluse ka RUS CH kinnitamiseks, sest nüüd saab sealt saadud serti kasutada.
Kas tundub segane? Lohutuseks võin öelda, et selle aja peale kui neid tiitleid saama ja kinnitama hakkad, tunned ennast näitusemaailmas juba nagu kala…või koer..vees. Ning samuti leidub näituseringi kõrval hulk abivalmis inimesi, kes kõik on valmis küsimuste tekkimisel sind alati abistama. Pidage meeles, et kõik need, kes on tulnud näitusele, ei ole mitte niipalju teie rivaalid kui mõttekaaslased- inimesed, kes kõik armastavad koeri.
Loodetavasti oli sellest tekstist siin veidikenegi abi näitusepisiku saamisel.
Edu Sulle!!!
bokser.ee 