Tõututvustus

Karakteriga kaaslane

Bokserit võib kahtlemata lugeda Saksamaa viimase 100 aasta tõuaretuse tippsaavutuseks. Tegemist on väga liikuva, energilise, kergesti kiinduva ja mängulustilise koeraga. Selles mõttes on ta ideaalne perekoer, kuid kuna ta säilitab oma peaaegu kutsikaliku käitumise elu lõpuni ning samas on väga kiire reageerimisega ning üsna jõuline koer, tuleb tema iseloomu ja käitumist hoolikalt kujundada. See pole tegelikult üldse keeruline, kuid siiski hädavajalik. Bokser soovib, et temaga tegeldaks – unarusse jätmisel leiab ta endale ise tegevust ning võib pererahval “üle pea” kasvada.

“Bokser on nagu klassikaline muusika – mida rohkem kuulad, seda paremaks läheb.”
– Keegi bokseriaustaja
Ability Groove von Glehn

Bokser kujutab endast kombinatsiooni sõbralikust ja tasakaalukast olemusest ning jõulisest elegantsist. Bokser ei tohi olla agressiivne ega arg. Tõeline bokser on kartmatu, ettevõtlik, enesekindel ja visa. Bokseri pea annab talle välimuse, mida pole võimalik segamini ajada ühegi teise tõuga. Eriti tähelepanuväärne on bokseri miimika – kortsud laubal ja suured sügavmõttelised silmad annavad talle mõtliku, vahel isegi natuke kurva, vahel aga koomilise ja naerukil ilme. Pea koos lihaselise, elegantse ja sportliku kehaga moodustavad unustamatu üldmulje väga kompaktsest ja plastilisest koerast.

Bokser on keskmist kasvu siledakarvaline koer. Emaste bokserite turjakõrgus on 53 – 59 cm, isastel 57 – 63 cm. Värvuselt on bokserid kas kollased või tiigrikarva. Iseloomulik on must mask. Võivad esineda ka valged märgised. Valget värvust loetakse mittestandardseks värvuseks ja selliseid koeri aretuses kasutada ei tohi.

Bokser on väga hea töökoer. Läbi aegade on teda kasutatud mitmesugustes valdkondades – politseikoerana, kaitse- ja valvekoerana. Aretatud on ta hoopiski peamiselt suurulukite jahil kasutatud bullenbeisseritest, – nende ülesandeks oli jahilooma kinni pidada kuni jahimeeste saabumiseni. See nõudis neilt koertelt loomuomadustena iseseisvust, kartmatust ning hästi arenenud saagiinstinkti. I Maailmasõjast alates kasutati boksereid teenistuskoertena – kaitse-, valve- ja politseikoertena ning teadete edastajana rindel.

Enesekindel ja truu

Standardis on bokseri iseloom ja käitumisomadused määratletud järgmiselt:

  • bokser peab olema enesekindel, uudishimulik, temperamentne ja julge;
  • bokseri iseloom on suurima tähtsusega ja vajab hoolikat kujundamist;
  • bokserit iseloomustab kiindumus ja truudus oma peremehe ning pererahva suhtes, valvsus ja vaprus kaitsjana;
  • bokser on heatahtlik pereringis, mänguhimuline, rõõmus ja sõbralik, kuid umbusklik võõraste suhtes ning kartmatu tõsises olukorras;
  • bokser on kergesti koolitatav ja seejuures südikas, julge, loomu poolest innukas ning hea haistmisvõimega;
  • bokser on oma vähenõudlikkuse ja korralikkuse tõttu sobiv ja hinnatud nii pere- kui ka kaitse-, seltsi- ja teenistuskoerana;
  • bokseri iseloom on siiras, ilma valskuse või salakavaluseta isegi kõrges vanuses.

Vigadeks loetakse:

  • agressiivsust, tigedust, salakavalust, ligipääsmatust, temperamendi puudulikkust, pelgurlust.
Quno von Preuβens Eden

Nende standardis kirjeldatud omaduste tõttu sobib bokser suurepäraselt kasutamiseks töökoerana, samuti pere- ja seltsikoerana.